Selles potis peaks peagi idanema hakkama lihasööja lill, kes hakkab varsti meilt putukaid süüa tahtma. Ootame põnevusega. Loodame ikka, et ta idaneb ja kohaneb meie klassis.2009-09-30
Lihasööja lill
Selles potis peaks peagi idanema hakkama lihasööja lill, kes hakkab varsti meilt putukaid süüa tahtma. Ootame põnevusega. Loodame ikka, et ta idaneb ja kohaneb meie klassis.
Vahutamisprojekt
Pool pudelit kulus eile meie klassis kunstitunnis vedelseepi. Me ei mänginud korstnapühkijaid, et nii palju läks pesemiseks. Hoopis keegi lastest avastas, et seep vahutab vägevalt. Teised liitusid vahutamisprojektiga ning kraanikauss vahutas hirmsasti, aga seepi on poole vähem. Iga asja kasutatakse ikka sihtotstarbeliselt. Päris kindlasti ei ostnud ma seepi, et oleks tore vahutamismängu mängida. Läheb päris kulukaks, kui iga päev kulub pool pudelit seepi. Pealegi on masu. Peaks hästi kokku hoidma.Suusakepid pakkumisel
Eelmise klassi suusaveerandist on klassis 3 suusakeppi ootamas omanikku. Peagi saabub uus suusaveerand. Vaadake oma suusavarustus üle, äkki läheb kellelgi ikkagi vaja suusakeppe.Koolikiusamisest
Koolikiusamist esineb meie ümber sõltumata vanusest või koolist. Lapsevanem saab kiusamisele ka ise jälile jõuda - tuleb vaid osata näha muutusi lapse käitumises ning teda hoolikalt ära kuulata.
Veebimagasini Familjeliv.se abil toome siinkohal ära ohumärgid, mis kiusamist võimalikult kiiremini avastada aitavad.
* Passiivsus
Esimese asjana kaotab laps igasuguse initsiatiivi ja tegutsemistahte. Lapsel, keda pidevalt kiusatakse, kujuneb välja madal enesehinnang ning ta reageerib kõigele passiivusega.
* Madal enesehinnang
Kas lapse kõnelemise või liikumise viis on muutunud? Muutunud kehakeel, vaikiminesilmsideme vältimine ja endasse sulgumine annavad märku madalast enesehinnangust.
* Usaldamatus teiste suhtes
Kui laps on klassikaaslastes pettunud, on tal raske usaldada ka teisi lähedalseisvaid inimesi. Kui ta peab koolis kuulma, et on inetu ja juhmakas, siis ei usu ta, kui ema kodus vastupidist kinnitab. Pigem võib ta headele sõnadele reageerida viha ja umbusuga.
* Hoiab omaette
Kui laps on koolis sageli üksi, võib see olla märk, et teda ei lubata teiste seltskonda.
* Muutunud iseloom
See võib väljenduda mitmeti. Laps võib muutuda vaiksemaks, kuid ka vastupidi. Laps võib hakata koolinarriks olemist kodus agressiivusega välja näitama.
* Popitegemine
Pidevad puudumised ja nn õppepäevad annavad märku vastumeelsusest kooli suhtes, mille üheks põhjuseks võib olla kiusamine.
* Psühhosomaatilised haigused
Laps võib kaevata kõhuvalu või peavalu, et kooliminekust pääseda.
* Enesehävitamine
Laps vigastab end või paneb end meelega ohtlikesse olukordadesse. See ei pea alati olema äärmuslik, nagu näiteks enda lõikumine, vaid laps võib ka lihtsalt asju lõhkuda või hävitava sisuga pilte joonistada.
Mida lapsevanem teha saab?
Kõige olulisem on lapsega rääkida. Kindlasti ei tasuks esitada liiga otseseid küsimusi, nagu: Kas sind kiusatakse? Kas sul sõpru ei olegi? Sarnased küsimused sunnivad last endasse tõmbuma, sest oma emale ja isale on kiusamist raske üles tunnistada.
Last võiks püüda avada kaudsete küsimustega. Näiteks: Kas kõigil on koolis lõbus? Kas kõik saavad tegemistes kaasa lüüa?
Kui laps on juba rääkinud, mis koolis toimub, peab vanem eelkõige rahulikuks jääma. Tugevad emotsioonid siin kasuks ei tule. Lapsel on vaja turvalist täiskasvanut, kellega saab rääkida, kes last tõsiselt võtab, kuid kes säilitab kontrolli iseenda tunnete üle.
Lapsega tuleb suhelda ning temaga koos arutada, mida edaspidi ette saaks võtta. Lapsele ei tasu anda lubadust, et kiusamisest kellelegi ei räägita, isegi kui laps seda nõuab. Talle tuleb selgeks teha, et kiusamise lõpetamiseks on vaja edasi minna. Oluline on last asjadega kursis hoida.
Kuidas edasi käituda?
1. Vestle koolipersonaliga, kontrolli fakte.2. Lepi kokku kohtumine kooliga / õpetajaga, et juhtunust täpsemalt rääkida.3. Koolil on kohustus välja pakkuda omapoolsed lahendused, mida teha selleks, et kiusamine lõppeks.4. Aita lapsel ohvri rollist välja pääseda ning toeta last enese eest seismisel. Olukorda saab muuta, alati on lootust.5. Ära kunagi alla anna. Kui vaja, otsi abi spetsialistidelt
Veebimagasini Familjeliv.se abil toome siinkohal ära ohumärgid, mis kiusamist võimalikult kiiremini avastada aitavad.
* Passiivsus
Esimese asjana kaotab laps igasuguse initsiatiivi ja tegutsemistahte. Lapsel, keda pidevalt kiusatakse, kujuneb välja madal enesehinnang ning ta reageerib kõigele passiivusega.
* Madal enesehinnang
Kas lapse kõnelemise või liikumise viis on muutunud? Muutunud kehakeel, vaikiminesilmsideme vältimine ja endasse sulgumine annavad märku madalast enesehinnangust.
* Usaldamatus teiste suhtes
Kui laps on klassikaaslastes pettunud, on tal raske usaldada ka teisi lähedalseisvaid inimesi. Kui ta peab koolis kuulma, et on inetu ja juhmakas, siis ei usu ta, kui ema kodus vastupidist kinnitab. Pigem võib ta headele sõnadele reageerida viha ja umbusuga.
* Hoiab omaette
Kui laps on koolis sageli üksi, võib see olla märk, et teda ei lubata teiste seltskonda.
* Muutunud iseloom
See võib väljenduda mitmeti. Laps võib muutuda vaiksemaks, kuid ka vastupidi. Laps võib hakata koolinarriks olemist kodus agressiivusega välja näitama.
* Popitegemine
Pidevad puudumised ja nn õppepäevad annavad märku vastumeelsusest kooli suhtes, mille üheks põhjuseks võib olla kiusamine.
* Psühhosomaatilised haigused
Laps võib kaevata kõhuvalu või peavalu, et kooliminekust pääseda.
* Enesehävitamine
Laps vigastab end või paneb end meelega ohtlikesse olukordadesse. See ei pea alati olema äärmuslik, nagu näiteks enda lõikumine, vaid laps võib ka lihtsalt asju lõhkuda või hävitava sisuga pilte joonistada.
Mida lapsevanem teha saab?
Kõige olulisem on lapsega rääkida. Kindlasti ei tasuks esitada liiga otseseid küsimusi, nagu: Kas sind kiusatakse? Kas sul sõpru ei olegi? Sarnased küsimused sunnivad last endasse tõmbuma, sest oma emale ja isale on kiusamist raske üles tunnistada.
Last võiks püüda avada kaudsete küsimustega. Näiteks: Kas kõigil on koolis lõbus? Kas kõik saavad tegemistes kaasa lüüa?
Kui laps on juba rääkinud, mis koolis toimub, peab vanem eelkõige rahulikuks jääma. Tugevad emotsioonid siin kasuks ei tule. Lapsel on vaja turvalist täiskasvanut, kellega saab rääkida, kes last tõsiselt võtab, kuid kes säilitab kontrolli iseenda tunnete üle.
Lapsega tuleb suhelda ning temaga koos arutada, mida edaspidi ette saaks võtta. Lapsele ei tasu anda lubadust, et kiusamisest kellelegi ei räägita, isegi kui laps seda nõuab. Talle tuleb selgeks teha, et kiusamise lõpetamiseks on vaja edasi minna. Oluline on last asjadega kursis hoida.
Kuidas edasi käituda?
1. Vestle koolipersonaliga, kontrolli fakte.2. Lepi kokku kohtumine kooliga / õpetajaga, et juhtunust täpsemalt rääkida.3. Koolil on kohustus välja pakkuda omapoolsed lahendused, mida teha selleks, et kiusamine lõppeks.4. Aita lapsel ohvri rollist välja pääseda ning toeta last enese eest seismisel. Olukorda saab muuta, alati on lootust.5. Ära kunagi alla anna. Kui vaja, otsi abi spetsialistidelt
2009-09-23
Täna sööklas
Söömiskultuur on kultuuri osa. Eile nägime vaeva noa ja kahvliga söömisel. Kahvel vasakus käes tundus mõnele lapsele väga võõras. Pöörakem ka kodudes sellele tähelepanu. Söögiajal peaks sööklas vaikus olema, aga kahjuks on algklasside söögivahetund väga lärmakas. Tuletan lastele pidevalt meelde, et suu on sööklas peamiselt söömiseks. Jutuvadistajad hilinevad ka tihti tundi, sest söömiseks jääb jutu vahel vähe aega.Koostöö
Kauriga on meil kujunenud kena koostöö: ta tõi klassi päikesesüsteemi plakati, õpetajale väga huvitava "Ökokunsti" raamatu. Aitäh!
Palve lapsevanemale
Kui õpetaja on kirjutanud teate õpilaspäevikusse, siis palun, kirjutage sinna allkiri alla. Nii tean, et olete olukorrast teadlik. Aitäh!
2009-09-22
Reeglid
... on meile vajalikud, et oleks koos hea elada. Nii eksisteerivad riigis seadused ja koolis kodukorrareeglid ja klassis jällegi omad reeglid.
Kolm aastat oleme rääkinud vihiku täitmise reeglitest. Nüüd tahaks ka vilju näha ehk
tõepoolest tõdeda, et lapsed mäletavad ja ka täidavad neid õpitud reegleid. Kahjuks jääb mu unistus suures osas unistuseks, sest iga päev ja iga tund tuleb meelde tuletada lihtsaid ja tuntud reegleid:
Kolm aastat oleme rääkinud vihiku täitmise reeglitest. Nüüd tahaks ka vilju näha ehk
tõepoolest tõdeda, et lapsed mäletavad ja ka täidavad neid õpitud reegleid. Kahjuks jääb mu unistus suures osas unistuseks, sest iga päev ja iga tund tuleb meelde tuletada lihtsaid ja tuntud reegleid:
- pealkirjale joon alla
- kuupäev vihiku äärele
- matemaatika vihikus jääb ülalt kolm ruutu tühjaks
- eesti keele vihikus esimesel lehel kirjutame kolmandasse reavahesse, edasi algab lehekülg kohe ülemisest reast
- ülesannete vahe 3 ruutu, harjutuste vahele kaks rida
- kirjuta arusaadavalt
- kasuta õpitud tähekujusid, mitte enda väljamõeldisi (neist ei saa lihtsalt keegi aru, mis võrdub vale vastusega)
- pööra tähelepanu töö paigutusele lehel
Kolme aasta kohta pole just ülemäära palju meelde jätta, aga ikka ja ikka jälle pean seda meenutama. Mõnikord tundub, et polegi eelnevat kolme koosoldud aastat olnud. Otsustasin hakata karmilt hinnetega motiveerima reeglite täitmist.
VIRU RABASSE
7. oktoobril sõidame sügisesele õppekäigule Viru rabasse. Väljasõit kooli juurest 9.15.
2009-09-17
Koolivaheajad 2009/2010
sügisvaheaeg: 24.10.2009 - 01.11.2009
jõuluvaheaeg: 24.12.2009 - 10.01.2010
kevadvaheaeg: 20.03.2010 - 28.03.2010
suvevaheaeg: 05.06.2010 - 31.08.2010
jõuluvaheaeg: 24.12.2009 - 10.01.2010
kevadvaheaeg: 20.03.2010 - 28.03.2010
suvevaheaeg: 05.06.2010 - 31.08.2010
2009-09-14
Seminar lastevanematele
Eesti Lastevanemate Liit korraldab laupäeval, 19. septembril Rakveres Pikk tn. 40 Rakvere Kolledži saalis seminari, kuhu on oodatud lastevanemad, vanavanemad, õpetajad, spetsialistid jne.
Seminari ettekandjad on Ivar Tröner, Aivar Haller, Tõnu Ots ja Ain Suurkaev.
Seminari päevakava:
10.00- 10.30 Ain Suurkaev, Rakvere abilinnapea- räägib teemal: "Meie teeme koos"
10.30 -12.00 Ivar Tröner, Helsingi Ülikooli doktorant- räägib teemal: "Kuidas luua lastele selline kasvukeskkond, mis kõik osapooled rõõmsaks teeb?
12.00 - 13.30 Tõnu Ots, psühholoog - räägib teemal: "Mida teha siis kui rõõm ära kaob?"
13.30-14.00 Lõuna
14.00 - 15.30 Aivar Haller, mentor- räägib teemal: "Kuidas hinnata ilma lapsele haiget tegemata?"
15.30 - 16.00 Arutelu
Seminari ettekandjad on Ivar Tröner, Aivar Haller, Tõnu Ots ja Ain Suurkaev.
Seminari päevakava:
10.00- 10.30 Ain Suurkaev, Rakvere abilinnapea- räägib teemal: "Meie teeme koos"
10.30 -12.00 Ivar Tröner, Helsingi Ülikooli doktorant- räägib teemal: "Kuidas luua lastele selline kasvukeskkond, mis kõik osapooled rõõmsaks teeb?
12.00 - 13.30 Tõnu Ots, psühholoog - räägib teemal: "Mida teha siis kui rõõm ära kaob?"
13.30-14.00 Lõuna
14.00 - 15.30 Aivar Haller, mentor- räägib teemal: "Kuidas hinnata ilma lapsele haiget tegemata?"
15.30 - 16.00 Arutelu
2009-09-13
2009-09-10
Õunad
Täna oli tore päev! Karini ema tõi kooli suure korvi õunu. Lapsed sõid isukalt. Saime palju vitamiine. Peaasi, et olid meie Eesti omad õunad. Aitäh!
2009-09-06
Joonistame muinasjuttu
Ajakiri Täheke ja Euroopa Parlamendi Infobüroo kuulutavad neljandat aastat järjest välja suure laste kunstivõistluse. Seekord on võistluse teemaks "Joonistame muinasjuttu!"
Euroopa Liidus elab palju erinevaid rahvusi. Igal rahval on ka omad muinasjutud. Meie soovime, et oma lemmikmuinasjutu joonistaksid üles ka sina!Ootame 4-12-aastaste laste pilte nii Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide rahvaste muinasjuttude ainetel. Kui jääd õige muinasjutu leidmisega jänni, aitab sind ka Täheke, kus alates juunist hakkavad igas numbris ilmuma mõned uued muinaslood.Tööd palume saata 15. oktoobriks 2009 aadressil Euroopa Parlamendi Infobüroo, Rävala pst 4, 10143 Tallinn.24 kõige ilusamat tööd trükitakse Euroopa Parlamendi 2010. aasta lauakalendris ja kõige vahvamatest piltidest valmivad ka Euroopa Parlamendi uusaastakaardid.Võistlusele laekunud töid avaldab aasta jooksul ajakiri Täheke, samuti pannakse valitud tööd üles näitusele Euroopa Majas ning neid saab näha ka Euroopa Parlamendi Infobüroo kodulehel.Tublimad autorid kutsutakse Tallinnas toimuvale Euroopa Parlamendi peole, kus neid on ootamas oma pildiga kalender ning hulk muid auhindu!
Euroopa Liidus elab palju erinevaid rahvusi. Igal rahval on ka omad muinasjutud. Meie soovime, et oma lemmikmuinasjutu joonistaksid üles ka sina!Ootame 4-12-aastaste laste pilte nii Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide rahvaste muinasjuttude ainetel. Kui jääd õige muinasjutu leidmisega jänni, aitab sind ka Täheke, kus alates juunist hakkavad igas numbris ilmuma mõned uued muinaslood.Tööd palume saata 15. oktoobriks 2009 aadressil Euroopa Parlamendi Infobüroo, Rävala pst 4, 10143 Tallinn.24 kõige ilusamat tööd trükitakse Euroopa Parlamendi 2010. aasta lauakalendris ja kõige vahvamatest piltidest valmivad ka Euroopa Parlamendi uusaastakaardid.Võistlusele laekunud töid avaldab aasta jooksul ajakiri Täheke, samuti pannakse valitud tööd üles näitusele Euroopa Majas ning neid saab näha ka Euroopa Parlamendi Infobüroo kodulehel.Tublimad autorid kutsutakse Tallinnas toimuvale Euroopa Parlamendi peole, kus neid on ootamas oma pildiga kalender ning hulk muid auhindu!
2009-09-03
Reede, 4. september
Kohtume homme kell 11.00 linna staadionil.
11.15 - algab spordipäev.
Süüa ei saa, kodus tuleb kõht täis süüa, et jaksaks joosta ja hüpata ja palli visata.
Riietuda vastavalt ilmale mugavalt ja sportlikult.
Tellimine:
Postitused (Atom)
