Vabariigi aastapäevaks panid algklassid üles rahvakalendri tähtpäevadest kunstinäituse. Meie klass sai loosi tahtel endale vastlapäeva.
2008-02-26
2008-02-24
2008-02-23
EESTI VABARIIK 90
Reedel kell 8.15 toimis Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud aktus. Kõik olid väga pidulikud. Aktuse alguses laulsime Eesti Vabariigi hümni ja direktor pidas kõne. Seejärel laulis lastekoor, lapsed lugesid luuletusi isamaast ja emakeelest. Meil oli külas Emajõe Ööbik Lydia Koidula ja noorpoliitik 1918. aastast. See oli üks kaunemaid aktusi, mida ma RRG-s olen näinud. Kiitus korraldajatele!
2. t klass enne aktusele minekut, käes enda tehtud lipud.
Direktor pidas sisuka ja meeldejääva kõne. Pilt tehtud pärast aktust.
Lapsed ootel...
Lastekoor laulab, L. Koidula ja poliitik seisavad.
Noor poliitik 1918. aastast kuulutab välja iseseisvuse. Ees seisab Lydia Koidula, kes enne teda luges: meil aia-äärne tänavas....
Kaunis kimp, mis rändab pärast aktuseid Vabadussamba jalamile.
2. t klass enne aktusele minekut, käes enda tehtud lipud.
Direktor pidas sisuka ja meeldejääva kõne. Pilt tehtud pärast aktust.
Lapsed ootel...
Lastekoor laulab, L. Koidula ja poliitik seisavad.
Noor poliitik 1918. aastast kuulutab välja iseseisvuse. Ees seisab Lydia Koidula, kes enne teda luges: meil aia-äärne tänavas....
Kaunis kimp, mis rändab pärast aktuseid Vabadussamba jalamile.
2008-02-19
Kibekiired päevad
Eelmine nädal möödus sõbrapäeva tähe all. Sellel nädalal räägime oma kodumaast - Eesti Vabariigist- ja kodust, sest kodumaa saab ju ikka kodust alguse.
Homme meisterdab iga laps endale sini-must-valge lipu.
Järgmisel nädalal hakkame sokikoera valmistama, siis vajame ühte vana sokki, nööpe, nõela, niiti.
Märtsi algul on vaja üks rusikasuurune tükk (pall, kera) vatti. Kindlasti ei pea see hea puhas vatt olema, võib olla see nn must vatt, mida vanasti toolipõhjaks pandi. Võib olla ka mahuline vatiin või siis tekstiilijäätmed - peaasi, et saaks ühe keskmise rusika suuruse palli keerata. Mõni õis kunstlille, jällegi ei pea olema uus. Taaskasutame materjale, nii oleme keskkonnasõbralikud.
Nagu näete, on kogu aeg midagi tarvis, et meisterdada.
Homme meisterdab iga laps endale sini-must-valge lipu.
Järgmisel nädalal hakkame sokikoera valmistama, siis vajame ühte vana sokki, nööpe, nõela, niiti.
Märtsi algul on vaja üks rusikasuurune tükk (pall, kera) vatti. Kindlasti ei pea see hea puhas vatt olema, võib olla see nn must vatt, mida vanasti toolipõhjaks pandi. Võib olla ka mahuline vatiin või siis tekstiilijäätmed - peaasi, et saaks ühe keskmise rusika suuruse palli keerata. Mõni õis kunstlille, jällegi ei pea olema uus. Taaskasutame materjale, nii oleme keskkonnasõbralikud.
Nagu näete, on kogu aeg midagi tarvis, et meisterdada.
2008-02-09
Hea, kui on sõpru
Reedel avastasid tüdrukud, et poisid on head mängukaaslased ja poisid avastasid, et tüdrukuid mängu võttes, on hoopis põnevam. Nii nad kõik koos sõbralikult vahetundides mängisid. Minul süda sulas sees: nii hea oli kõrvalt vaadata!
Esmaspäeviti hakkavad lapsed suusatunni asemel Vinnis ujumas käima. Ujumistunni raha maksab Rakvere Linnavalitsus, aga bussisõidu maksab pere. Väljasõit on kell 13.00 ja tagasi jõuavad lapsed umbes 14.45. Kaasa lähevad kehalise kasvatuse õpetajad, aga ujumist õpetavad õpetajad Tõnningud. Kaasa võtta ujumisriided, pesemisvahendid ja kuivatusrätik.
Küünlapäevatund muuseumis
Reedest päeva alustasime muuseumis. Õues võttis meid vastu muuseumipedagoog Kaja, kes rääkis küünlapäevast ja sellest, et veebruari rahvapärane nimi on küünlakuu. Seejärel läksime sisse ja olime nagu vanasti - küünlavalgel. Väga õdus ja mõnus oli olla. Hästi ilus päeva algus.
Siis hakkasime ise küünlaid valmistama. Aga mitte lambarasvast nagu vanasti, vaid sulatatud parafiinist.
Kohe hakkame piparkoogivormidesse parafiini valama.
Lauda kaunistas väga ilus vanaaegne küünlajalg.
Vedelasse parafiini panime kaunistuseks värvilisi parafiinitükke ja mesilasvaha.
Kristjan tunneb huvi.
Vaat niisugune nägi välja vastvalatud küünal savikausis.
Need ei ole isuäratavad koogid, vaid imeilusad küünlad. Mihkel, Kristjan ja Kaja viisid küünlad õue külma kivi peale hanguma. Vanasti viidi lumehange, aga meil lund pole.
Veebruarikuus on ka sõbrapäev. Õppisime viltima sõbrapäeva südant. Iga laps pidi olema nagu õmblusmasin, sest viltimisnõel peab käima otse üles-alla nagu õmblusmasinanõel. Hästi tähelepanelik peab olema, muidu võib sõrme torgata. See oli hea harjutus püsivuse arendamiseks.
Pange tähele: tüdrukutel on omavalmistatud südamed rinnas.
Veel südametega lapsed. Johanna viltis palli (käes), tema käib neljapäeviti viltimisringis.
Poisid, Eveli ja Johanna sõbrasüdametega. Kõikide südamed on omanäolised.
Küünlaid ja südameid tegema õpetasid õpetajad Kaja ja Mirjam. Väga tore hommikupoolik oli. Aitäh!
Siis hakkasime ise küünlaid valmistama. Aga mitte lambarasvast nagu vanasti, vaid sulatatud parafiinist.
Kohe hakkame piparkoogivormidesse parafiini valama.
Lauda kaunistas väga ilus vanaaegne küünlajalg.
Vedelasse parafiini panime kaunistuseks värvilisi parafiinitükke ja mesilasvaha.
Kristjan tunneb huvi.
Vaat niisugune nägi välja vastvalatud küünal savikausis.
Need ei ole isuäratavad koogid, vaid imeilusad küünlad. Mihkel, Kristjan ja Kaja viisid küünlad õue külma kivi peale hanguma. Vanasti viidi lumehange, aga meil lund pole.
Veebruarikuus on ka sõbrapäev. Õppisime viltima sõbrapäeva südant. Iga laps pidi olema nagu õmblusmasin, sest viltimisnõel peab käima otse üles-alla nagu õmblusmasinanõel. Hästi tähelepanelik peab olema, muidu võib sõrme torgata. See oli hea harjutus püsivuse arendamiseks.
Pange tähele: tüdrukutel on omavalmistatud südamed rinnas.
Veel südametega lapsed. Johanna viltis palli (käes), tema käib neljapäeviti viltimisringis.
Poisid, Eveli ja Johanna sõbrasüdametega. Kõikide südamed on omanäolised.
Küünlaid ja südameid tegema õpetasid õpetajad Kaja ja Mirjam. Väga tore hommikupoolik oli. Aitäh!
2008-02-04
Projektipäev
Täna lahendasime Eesti Vabariigi teemalist viktoriini. Homme saame teada tulemused ja õiged vastused.
Lapsed meisterdasid kaarte Eesti Vabariigile. Luuletasid ka luuletusi:
Chris:
Eesti on mu kodumaa,
siin ma elan perega.
Laulan rõõmsalt lal-lal-la,
hea on Eestis elada.
Henri:
Eestimaa, mu sünnimaa,
siin mul hea elada.
Õppida ja kasvada,
sõpradega mängida.
Johanna Konso:
Eestimaa, mu kodumaa,
mulle armas oled sa.
Seal on metsad ja sood
ning rannaäärsed pillirood.
Nele-Triin:
Kodu küljes lehvib lipp.
Torni küljes sama lipp.
Mina kõnnin tip-tip-tip:
käes mul Eesti rahvuslipp.
Kaur:
Eestimaa, mu kodumaa,
siin koolis käin ja elan ma.
Sind tervitan ning laulan ka,
nii õnnelik koos perega.
Karl- Leo:
Eesti on mu kodumaa,
ilus, väike, armas ta.
Meil on mõned saared ka:
Hiiumaa ja Saaremaa.
Johanna-Laurita:
Eesti on mu kodumaa.
Teda jätta ma ei saa.
Et ta ilu nautida,
reisin ringi Eestimaal.
Lisanna:
Minu kodu suur ja lai,
talle nimeks Eesti sai.
Enelin:
Eestimaa me sünnimaa.
Eestimaa me kodumaa.
eesti keel me emakeel.
Elada siin rõõmus meel.
Diandra:
Palju õnne, Eestimaa,
meie kallis kodumaa.
Meil on täna pidupäev -
üheksakümnes aastapäev!
Eveli:
Öösel näha saab siin kuud,
päeval paistab päikene.
Elan maal, mis pole suur,
kuid ka mitte väikene.
Talvel lumi tuleb maha,
mujal elada ei taha.
Lõpetasime päeva peoga. Mängisime laulumänge, pikka nina ja silma pilgutamist ning tantsisime.
2008-02-03
Tähelepanu
2008-02-02
Veebruarikuu sünnipäevalapsed
Raamatukogus
Kõik uus on ära unustatud vana
Vanast uus
Pilt on tehtud pärast lustakat esinemist moešõul.
Neljapäeval, 31. jaanuaril toimus moešõu teemal "Vanast uus". Meie võtsime seda ikka väga tõsiselt: laulsime juba korra lauldud popurriid, näitasime vanade riiete uut kasutusvõimalust. Lähtusime sellest, et see aasta on üks suur juubelite aasta - Eesti Vabariigi juubel ja meie kooli 35. juubel. Kuidas siis riietuda säästes keskkonda ja raha? Seda näete alljärgnevatelt piltidelt (hoiatus: kellel puudub huumorisoon, mitte vaadata). Kõik riided on pärit õpetaja riidekapist. Iga komplekti juurde käis ka asjakohane tutvustus. Meie kava juhid olid Kaur ja Robin.
See kass on meile antud eripreemia.
Neljapäeval, 31. jaanuaril toimus moešõu teemal "Vanast uus". Meie võtsime seda ikka väga tõsiselt: laulsime juba korra lauldud popurriid, näitasime vanade riiete uut kasutusvõimalust. Lähtusime sellest, et see aasta on üks suur juubelite aasta - Eesti Vabariigi juubel ja meie kooli 35. juubel. Kuidas siis riietuda säästes keskkonda ja raha? Seda näete alljärgnevatelt piltidelt (hoiatus: kellel puudub huumorisoon, mitte vaadata). Kõik riided on pärit õpetaja riidekapist. Iga komplekti juurde käis ka asjakohane tutvustus. Meie kava juhid olid Kaur ja Robin.
See kass on meile antud eripreemia.
Tellimine:
Postitused (Atom)