Küünlapäevatund muuseumis

Reedest päeva alustasime muuseumis. Õues võttis meid vastu muuseumipedagoog Kaja, kes rääkis küünlapäevast ja sellest, et veebruari rahvapärane nimi on küünlakuu. Seejärel läksime sisse ja olime nagu vanasti - küünlavalgel. Väga õdus ja mõnus oli olla. Hästi ilus päeva algus.
Siis hakkasime ise küünlaid valmistama. Aga mitte lambarasvast nagu vanasti, vaid sulatatud parafiinist.

Kohe hakkame piparkoogivormidesse parafiini valama.

Lauda kaunistas väga ilus vanaaegne küünlajalg.

Vedelasse parafiini panime kaunistuseks värvilisi parafiinitükke ja mesilasvaha.

Kristjan tunneb huvi.

Vaat niisugune nägi välja vastvalatud küünal savikausis.

Need ei ole isuäratavad koogid, vaid imeilusad küünlad. Mihkel, Kristjan ja Kaja viisid küünlad õue külma kivi peale hanguma. Vanasti viidi lumehange, aga meil lund pole.

Veebruarikuus on ka sõbrapäev. Õppisime viltima sõbrapäeva südant. Iga laps pidi olema nagu õmblusmasin, sest viltimisnõel peab käima otse üles-alla nagu õmblusmasinanõel. Hästi tähelepanelik peab olema, muidu võib sõrme torgata. See oli hea harjutus püsivuse arendamiseks.

Pange tähele: tüdrukutel on omavalmistatud südamed rinnas.

Veel südametega lapsed. Johanna viltis palli (käes), tema käib neljapäeviti viltimisringis.

Poisid, Eveli ja Johanna sõbrasüdametega. Kõikide südamed on omanäolised.

Küünlaid ja südameid tegema õpetasid õpetajad Kaja ja Mirjam. Väga tore hommikupoolik oli. Aitäh!