2009-10-28
2009-10-26
Vaheajasoovitusi
Täna asusid meie dinosaurused Tallinna poole teele.
Loodetavasti mõtlevad meie klassi leiutajad ajude raginal, kuidas koos olla, kuidas kokku hoida. Täna Terevisioonis räägiti ka noorte leiutajate konkursist. Mõelge, mis teile ei meeldi ja mida võiks paremaks muuta oma leiutamisega. Ikka teemal "Hoiame kokku".
Kui siis veel aega ja jõudu üle jääb, siis võiks Edgar Valteri viktoriini küsimustele vastuseid otsida. Las arvutitel ja teleritel olla ka vaheaeg. Andke neilegi puhkust ja tegutsege leiutamis- ja raamaturindel:)
2009-10-24
Kutsumata külaline
Kui klass oli lastest tühjaks jäänud, kuulsin mingit kahtlast sahistamist pinkide vahel. Lähemal uurimisel selgus, et üks üleannetu Segadusekoll oli klassi hiilinud ja ajas pingisahtleid hoogsalt segamini. Ma kihutasin ta ruttu klassist välja, aga ikkagi oli ta mõned sahtlid segi jõudnud ajada. Meie klassi laste sahtlid on tavaliselt sellised nagu ülal näha. Va segadusekoll oli aga mõned sahtlid niisuguseks jätnud nagu allpool. Loodetavasti lapsed ei ehmu, kui kooli tulevad ja näevad oma sassis sahtleid. Riidlesin ja häbistasin seda üleannetut kolli. Arvan, et enam ta meie klassi tulla ei julge.
Nordea pank
Neljapäeval käisime Nordea pangas, kus räägiti, miks raha vaja on, kui vana on raha. Näidati erinevate riikide rahatähti. Räägiti raha kokkuhoiust ja sellest, et Nordea pangast saad isegi oma pildiga pangakaardi tellida.
Viktoriin Edgar Valteri loomingust
Kas viitsid vaeva näha ja osaleda viktoriinis? Koledal sügispäeval oleks päris tore veeta aega raamatukogus ja tutvuda E. Valteri loominguga.
Osalema on oodatud KLASSID, sobib I ja II kooliastmele.
Peaauhinnaks päev Pokumaal, mis sisaldab klassile valitud külastusprogrammi, Pokukoja külastuspileteid ja kerget einet Pokumaal 2010.a.
II koht-Pokukoja külastuspiletid ja maja tutvustus 2010.a. klassile
III koht- giiditeenus 2010.a. klassile
Lisaks loosime kõigi osalejate vahel välja 5 komplekti meenekotikesi ja 5 pokukalendri tähtpäevade kaardikomplekti
Tähtaeg muinasjutuvestmise päev, 14. november, võitjad teatame novembri viimasel nädalal.
Vastused võib saata posti teel Pokumaa SA aadressile või e-posti teel, lisades kindlasti andmed kooli, klassi ja osalenud laste arvu kohta, samuti juhendaja kontakttelefoni ja e-posti aadressi.
VIKTORIINIKÜSIMUSED:
1.Mis oli isand Tuutu eesnimi?
2. Kellest tegi lohe Justus kuningriigi postiljonid?
3. Kui vana oli Kratu?
4. Millise nimega kuningriigis elas printsess Minminni?
5. Kellega võitlesid kratid oma maa pärast?
6. Kui pikad on maa-alused?
7. Millal on lohed tuleohtlikud?
8. Mida armastas isand Tuutu kogu aeg juua?
9. Missugune oli Iika võlusõna?
10. Kus elasid isand Kikertokk ja Nipinäpp?
11. Missuguse lõhnaga lõhnaõli oleks printsess Miniminni endale soovinud?
12. Milleks moondas Iika vajaduse korral oma lennuluua?
13. Kes on kuusekooregraafika meistrid?
14. Kelle võlus Nipinäpp karule seltsiks?
15. Mis olid Kummi õe ja vanaema nimed?
16. Kust päästis Iika talutüdruku Naata?
17. Millise nimetuse andis Kummi oma esimesele maalile?
18. Kuidas oli Punnpaabu suguharu ülemnõi nimi?
19. „Kasvab ja kasvab ning võtab äkki kätte ja hakkab tüvest lapikuks minema ja laiemaks minema. Säärase lapiku moega on ta umbes meetri jagu ja kasvab siis jälle edasi ümmarguse tüvena“? Mis puu see oli?
20. Millist lindu nimetas Nipinäpp kuningaskalastajaks?
21. Mis taime on Edgar Valter nimetanud kübaralilleks?
22. Mis linnast oli pärit Kummi vanaema?
23. Kes ehmatas autoröövleid kunstnik Kukkeli autost?
24. Mis keeltesse on tõlgitud Pokuraamat?
25. Mis keelde on tõlgitud Metsa pühapäev?
2009-10-22
Artikkel Õpetajate Lehest
Autor: Aare Külaots, Paikuse põhikooli direktor
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda, osalema õppetöös jne. Aga kui õpilane seda ei tee, kuidas teda siis mõjutada? Minister Tõnis Lukas reklaamis enne õppeaasta algust „uusi mõjutusvahendeid”: pärast tunde jätmine, lapsevanema informeerimine, pikapäevarühma suunamine. Kõik need võtted on juba kasutusel ja mõjuvad harva. Töötavad ka alaealiste komisjonid, kelle põhiline mõjutusvahend on hoiatus. Kui nooruk nõus on, võib määrata ühiskondlikult kasulikku tööd… Jäävad veel erikoolid, kuhu saab saata kohtuotsuse alusel. Olen nõus hiljutise kohtuotsusega, millega ei lubatud Tapa erikooli saata 11 kuritegu sooritanud 12-aastast poissi. Sellist noort ei saa panna kokku 16–17-aastaste kogenud õigusrikkujatega. Aga kus on tema koht? Haridusminister on kinnitanud tegevuskava, mis keskendub noorte käitumishäirete varajasele märkamisele ja kiirele sekkumisele, kavas on ka erikoolide arendamine. Muuhulgas kavatsetakse suunata lapsi erikoolidesse vastavalt rikkumiste raskusastmele. See süsteem ju töötas. Oli Puiatu, kust suunati vajadusel Sindi erikutsekooli ja „parimad” lõpetasid Viljandi noortevanglas. Nüüd on need kõik suletud. Planeeritakse täiesti uut erikooli mõne kutsekooli juures, et probleemsed lapsed saaksid koos haridusega omandada elukutse ja n-ö puhta tunnistuse ilma erikooli templita. Ka see on olnud – Sindi erikutsekoolis saadi ka kutse ja lõpetajatele anti Paikuse keskkooli tunnistus.Peeter Kreitzberg on öelnud, et meil on erikoolides lapsi 120 ringis, aga peaks olema 50–60, kui teiste maade proportsioone vaadata. Kahtlane on ennast võrrelda teiste riikidega, kui näiteks paljudes Inglise koolides on kord kõvem kui meie erikoolides. Kas meil ei jätku õpilasi nelja erikooli jaoks, kelle teeninduspiirkond langeks kokku politseiprefektuuride piirkondadega? Juba 30 aastat tagasi arutati vajadust luua erikool vaimselt mahajäänud õigusrikkujatele. Kus see on? Peaksime riigi tasandil selgeks tegema, kuhu tahame jõuda. Kas koolitulistamiseni? Või Rootsi näiteni – Göteborgi kohus määras 15-aastasele poisile koolis toimunud grupiviisilise vägistamise eest 30 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.Õnneks on Eestiski hakatud mõistma, et ema lastega ei pea põgenema agressiivse isa eest, vaid isoleerida tuleb vägivallatseja. Koolis kipub olema vastupidi: ühe hüperaktiivse või kasvatamatu õpilase eest peavad „põgenema” õpetaja, komisjonid, lõpuks direktor ja lapsevanem ise ka, ning lapsel jääb õigust ülegi. Kaasaval haridusel on palju häid külgi, kuid ei tasu unustada: tilk tõrva rikub terve meepoti.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda, osalema õppetöös jne. Aga kui õpilane seda ei tee, kuidas teda siis mõjutada? Minister Tõnis Lukas reklaamis enne õppeaasta algust „uusi mõjutusvahendeid”: pärast tunde jätmine, lapsevanema informeerimine, pikapäevarühma suunamine. Kõik need võtted on juba kasutusel ja mõjuvad harva. Töötavad ka alaealiste komisjonid, kelle põhiline mõjutusvahend on hoiatus. Kui nooruk nõus on, võib määrata ühiskondlikult kasulikku tööd… Jäävad veel erikoolid, kuhu saab saata kohtuotsuse alusel. Olen nõus hiljutise kohtuotsusega, millega ei lubatud Tapa erikooli saata 11 kuritegu sooritanud 12-aastast poissi. Sellist noort ei saa panna kokku 16–17-aastaste kogenud õigusrikkujatega. Aga kus on tema koht? Haridusminister on kinnitanud tegevuskava, mis keskendub noorte käitumishäirete varajasele märkamisele ja kiirele sekkumisele, kavas on ka erikoolide arendamine. Muuhulgas kavatsetakse suunata lapsi erikoolidesse vastavalt rikkumiste raskusastmele. See süsteem ju töötas. Oli Puiatu, kust suunati vajadusel Sindi erikutsekooli ja „parimad” lõpetasid Viljandi noortevanglas. Nüüd on need kõik suletud. Planeeritakse täiesti uut erikooli mõne kutsekooli juures, et probleemsed lapsed saaksid koos haridusega omandada elukutse ja n-ö puhta tunnistuse ilma erikooli templita. Ka see on olnud – Sindi erikutsekoolis saadi ka kutse ja lõpetajatele anti Paikuse keskkooli tunnistus.Peeter Kreitzberg on öelnud, et meil on erikoolides lapsi 120 ringis, aga peaks olema 50–60, kui teiste maade proportsioone vaadata. Kahtlane on ennast võrrelda teiste riikidega, kui näiteks paljudes Inglise koolides on kord kõvem kui meie erikoolides. Kas meil ei jätku õpilasi nelja erikooli jaoks, kelle teeninduspiirkond langeks kokku politseiprefektuuride piirkondadega? Juba 30 aastat tagasi arutati vajadust luua erikool vaimselt mahajäänud õigusrikkujatele. Kus see on? Peaksime riigi tasandil selgeks tegema, kuhu tahame jõuda. Kas koolitulistamiseni? Või Rootsi näiteni – Göteborgi kohus määras 15-aastasele poisile koolis toimunud grupiviisilise vägistamise eest 30 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.Õnneks on Eestiski hakatud mõistma, et ema lastega ei pea põgenema agressiivse isa eest, vaid isoleerida tuleb vägivallatseja. Koolis kipub olema vastupidi: ühe hüperaktiivse või kasvatamatu õpilase eest peavad „põgenema” õpetaja, komisjonid, lõpuks direktor ja lapsevanem ise ka, ning lapsel jääb õigust ülegi. Kaasaval haridusel on palju häid külgi, kuid ei tasu unustada: tilk tõrva rikub terve meepoti.
2009-10-21
Muudatustest õppetöös
Vastavalt Rakvere linnavalitsuse otsusele (20.10.2009) lõpetatakse II veerandi õppetöö Rakvere Reaalgümnaasiumis 18. detsembril 2009. a.
Seejuures korraldatakse õppetegevus järgmiselt:
1) 21. detsembri tunnid viiakse läbi laupäeval, 24. oktoobril;
2) 22. detsembri tunnid viiakse läbi III veerandil erigraafiku alusel lähtuvalt klasside ja aineõpetajate kokkuleppest;
3) 23. detsembri tunnid viiakse läbi II veerandil erigraafiku alusel lähtuvalt klasside ja aineõpetajate kokkuleppest.
Laupäeval, 24. oktoobril toimuvad esmaspäevased tunnid järgmise graafiku järgi:
1. 8.00 - 8.35
2. 8.45 - 9.20
3. 9.30 - 10.05
4. 10.15 - 10.50
5. 11.00 - 11.35
6. 11.45 - 12.20
7. 12.30 - 13.05
8. 13.15 - 13.50
Toitlustamist sel päeval ei toimu, põhikooli õpilased saavad näksimiseks šokolaadi.
Seejuures korraldatakse õppetegevus järgmiselt:
1) 21. detsembri tunnid viiakse läbi laupäeval, 24. oktoobril;
2) 22. detsembri tunnid viiakse läbi III veerandil erigraafiku alusel lähtuvalt klasside ja aineõpetajate kokkuleppest;
3) 23. detsembri tunnid viiakse läbi II veerandil erigraafiku alusel lähtuvalt klasside ja aineõpetajate kokkuleppest.
Laupäeval, 24. oktoobril toimuvad esmaspäevased tunnid järgmise graafiku järgi:
1. 8.00 - 8.35
2. 8.45 - 9.20
3. 9.30 - 10.05
4. 10.15 - 10.50
5. 11.00 - 11.35
6. 11.45 - 12.20
7. 12.30 - 13.05
8. 13.15 - 13.50
Toitlustamist sel päeval ei toimu, põhikooli õpilased saavad näksimiseks šokolaadi.
Konkursside sadu
Haara fotokas, sest käima läks
FOTOKONKURSS „LUGEMISE MÕNU“!
2010. aasta on kuulutatud Eestimaal lugemisaastaks. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu otsustas asjaga juba varakult pihta hakata ja soovib lugemisaasta ettevõtmiste reklaamimiseks kasutada põnevaid pilte lugejatest koos raamatuga ja jäädvustada mõnusaid lugemishetki lugemisaasta rändnäitusel eksponeerimiseks. Seepärast toimub 20. oktoobrist – 30. novembrini 2009.a. fotokonkurss lastele ja noortele teemal „Lugemise mõnu“.
Osalema oodatakse 1. - 12. klasside õpilasi.
Näpunäiteid osalejatele:
· Võistlusfotol peaks olema KEEGI RAAMATUT LUGEMAS.
· Lugemishetki võid tabada nii kodus, koolis, raamatukogus, raamatupoes kui mujalgi. Lugemissituatsioone võib ka ise lavastada.
· Foto võiks kujutada põnevaid lugemiskohti ja -asendeid, mõnusat olemist koos raamatuga ja kui raamatu kaas on pildil nähtav, siis on ühtlasi tegu ka hea raamatu reklaamiga.
· Mõtle oma pildile ka nutikas pealkiri.
· Saada konkursile ikka enda tehtud pildid. Foto saatja vastutab esitatud fotode autorluse ning esitatud andmete õigsuse eest.
· Küsi pildile jäädvustatud isikult luba tema foto seadmiseks näitusele või kasutamiseks lugemisaasta reklaamides ja raamatukogu veebilehel.
Kuidas töid esitada?
· Konkursile võib saata nii mustvalgeid kui värvifotosid.
· Iga autor võib esitada kuni 5 võistlustööd.
· Fotod tuleb edastada digitaalselt, soovitava resolutsiooniga 2516 x 3570 pikslit, et pilti oleks võimalik välja trükkida suuruses A4 ehk 21,0 x 29,7 cm. Kui tabad huvitava lugemishetke oma mobiiltelefoniga ning ei tea pildi resolultsiooni, saada töö ikka võistlusele. Võib-olla saame seda kasutada väiksemas formaadis.
· Fotod võib edastada e-posti aadressil: noortekas@lvkrk.ee või toimetada andmekandjal aadressil: Lai 7, Rakvere, 44308 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakond.
· Fotodele tuleb juurde märkida pildi pealkiri ja võistleja kontaktandmed (nimi, vanus, kool, klass, telefon, võimalusel e-posti aadress).
Võistlustööde hindamisest ja auhindadest.
· Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust, emotsionaalsust, vaimukust ja head lugemishetke tabamist.
· Fotol kujutatu peab olema seotud lugemisega.
· Žürii hindab töid vanusegruppide kaupa ja valib välja parimad tööd rändnäitusel eksponeerimiseks.
· Žürii langetab otsuse 10. detsembriks 2009. Näituse avamine ja võitjate autasustamine toimub Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonnas 12. jaanuaril 2010. a.
Korraldaja õigused:
Lääne-Virumaa Keskraamatukogul on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud fotosid meediaväljaannetes, interneti kodulehekülgedel, trükistes ja raamatukoguga seotud avalikel üritustel. Konkursile laekunud fotosid ei tagastata.
Täiendavat infot saab telefonil 32 259 66.
TERAST SILMA LUGEMISHETKEDE TABAMISEKS!
FOTOKONKURSS „LUGEMISE MÕNU“!
2010. aasta on kuulutatud Eestimaal lugemisaastaks. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu otsustas asjaga juba varakult pihta hakata ja soovib lugemisaasta ettevõtmiste reklaamimiseks kasutada põnevaid pilte lugejatest koos raamatuga ja jäädvustada mõnusaid lugemishetki lugemisaasta rändnäitusel eksponeerimiseks. Seepärast toimub 20. oktoobrist – 30. novembrini 2009.a. fotokonkurss lastele ja noortele teemal „Lugemise mõnu“.
Osalema oodatakse 1. - 12. klasside õpilasi.
Näpunäiteid osalejatele:
· Võistlusfotol peaks olema KEEGI RAAMATUT LUGEMAS.
· Lugemishetki võid tabada nii kodus, koolis, raamatukogus, raamatupoes kui mujalgi. Lugemissituatsioone võib ka ise lavastada.
· Foto võiks kujutada põnevaid lugemiskohti ja -asendeid, mõnusat olemist koos raamatuga ja kui raamatu kaas on pildil nähtav, siis on ühtlasi tegu ka hea raamatu reklaamiga.
· Mõtle oma pildile ka nutikas pealkiri.
· Saada konkursile ikka enda tehtud pildid. Foto saatja vastutab esitatud fotode autorluse ning esitatud andmete õigsuse eest.
· Küsi pildile jäädvustatud isikult luba tema foto seadmiseks näitusele või kasutamiseks lugemisaasta reklaamides ja raamatukogu veebilehel.
Kuidas töid esitada?
· Konkursile võib saata nii mustvalgeid kui värvifotosid.
· Iga autor võib esitada kuni 5 võistlustööd.
· Fotod tuleb edastada digitaalselt, soovitava resolutsiooniga 2516 x 3570 pikslit, et pilti oleks võimalik välja trükkida suuruses A4 ehk 21,0 x 29,7 cm. Kui tabad huvitava lugemishetke oma mobiiltelefoniga ning ei tea pildi resolultsiooni, saada töö ikka võistlusele. Võib-olla saame seda kasutada väiksemas formaadis.
· Fotod võib edastada e-posti aadressil: noortekas@lvkrk.ee või toimetada andmekandjal aadressil: Lai 7, Rakvere, 44308 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakond.
· Fotodele tuleb juurde märkida pildi pealkiri ja võistleja kontaktandmed (nimi, vanus, kool, klass, telefon, võimalusel e-posti aadress).
Võistlustööde hindamisest ja auhindadest.
· Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust, emotsionaalsust, vaimukust ja head lugemishetke tabamist.
· Fotol kujutatu peab olema seotud lugemisega.
· Žürii hindab töid vanusegruppide kaupa ja valib välja parimad tööd rändnäitusel eksponeerimiseks.
· Žürii langetab otsuse 10. detsembriks 2009. Näituse avamine ja võitjate autasustamine toimub Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonnas 12. jaanuaril 2010. a.
Korraldaja õigused:
Lääne-Virumaa Keskraamatukogul on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud fotosid meediaväljaannetes, interneti kodulehekülgedel, trükistes ja raamatukoguga seotud avalikel üritustel. Konkursile laekunud fotosid ei tagastata.
Täiendavat infot saab telefonil 32 259 66.
TERAST SILMA LUGEMISHETKEDE TABAMISEKS!
2009-10-20
Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist
Just sellist pealkirja kandis Edgar Valteri raamat, mille Enelin ja Robin meile ette lugesid. Miks nemad? Klass arvas, et nad saavad sellega hästi hakkama. Saidki! Kiitus!
2009-10-15
Viktoriin loodushuvilistele
Tuleval aastal täitub Eesti looduskaitsel 100. sünnipäev. Keskkonnaamet koostöös ajakirjaga Eesti Loodus tähistab looduskaitse suurt juubelit ka viktoriinisarjaga Eesti looduskaitse 100. Viktoriinisari on mõeldud kõigile alates 4. klassist kuni täiskasvanuteni. Oktoobrist märtsini ilmuvad igas Eesti Looduse numbris Eestilooduskaitse valdkondi puudutavad küsimused. Samad küsimused leiab ka Keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee), kus on praegu juba olemas esimese vooru küsimused ja ka vastamise juhend. Iga vooru küsimustele oodatakse vastuseid järgmise kuu 10. kuupäevani Keskkonnaameti kodulehe kaudu või Eesti Looduse postiaadressil pk. 110,Tartu 51002, ?Eesti looduskaitse 100?.Küsimustele aitavad vastuseid leida Eesti Looduse ja Loodusesõbra artiklid alates 2006. aastast. Õiged vastused ilmuvad igas järgnevas ajakirjanumbris ja Keskkonnaameti kodulehel. Õigete vastuste eest saadud punktid liidetakse viktoriini jooksul kokku. Hinnatakse neljas kategoorias: II kooliaste (4.-6. klass), III kooliaste(7.-9. klass), gümnaasium ja täiskasvanud. Parimaid auhinnatakse looduskaitsekuu avamisel 2010. aasta maikuus. Üldhariduskoolide vanuseastmete parimaid kutsutakse osalema suviseslooduslaagris ning teisi edukamaid premeeritakse ajakirja Eesti Loodus tellimuste ja loodusraamatutega.
2010. aastal täitub sada aastat Eesti esimese looduskaitsealaloomisest: 14. augustil 1910. aastal võeti looduskaitse alla linnurikkad Vaika saared. Aegade jooksul on kaitseala pindala suurenenud, 1993.aastal muudeti see Vilsandi rahvuspargiks. Tänu peaaegu sajandipikkusele looduskaitsele on Eestis veel puutumata loodust ja elupaiku haruldastele liikidele.
2010. aastal täitub sada aastat Eesti esimese looduskaitsealaloomisest: 14. augustil 1910. aastal võeti looduskaitse alla linnurikkad Vaika saared. Aegade jooksul on kaitseala pindala suurenenud, 1993.aastal muudeti see Vilsandi rahvuspargiks. Tänu peaaegu sajandipikkusele looduskaitsele on Eestis veel puutumata loodust ja elupaiku haruldastele liikidele.
PILDID
Vahtralehtedest roosid. Autor: Karl-Kristjan
Koolirahu sümbol siil.Tähistaevas
Vaadake, kellega tahavad lapsed sarnaneda. Töö on tehtud õpetajate päeval noorte pedagoogidega.2009-10-14
Huumorit
Mul möödus väga lõbus vihikute parandamise tund. Sain teada, et vanaemade sahtlites võib leiduda sukavarsi.:) Sirkliga tõmmatakse karjajooni (kaarjooni).
2009-10-12
Ainet mõtlemiseks lapsevanemale
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2194
...ja miks mitte ka lapsega vestlemiseks ja arutlemiseks.
...ja miks mitte ka lapsega vestlemiseks ja arutlemiseks.
Tee sügis huvitavaks!
| ||
siis nüüd on selleks väga tore põhjus. Sest DELFI Täheke kuulutab välja joonistusvõistluse "Dinosauruse elu", mille peaauhinnaks on DINO- mobiil ja sauruste etenduse piletid.
Võistlustöid ootame 10. novembrini k.a. Võistluse peaauhind on Dino mobiiltelefon. Lisaks saab esikoha võitja ka ühe pileti etendusele. "Jalutuskäik dinosaurustega" ehk kaks piletit (s.t. võitja koos kaaslasega) etendusele, mis toimuvad 13. ja 14. novembril Tallinnas, Saku Suurhallis. Kui sul on võistluse kohta küsimusi, siis saada need aadressile: laps@delfi.ee |
2009-10-09
Noorte leiutajate konkurss "Hoiame kokku"
Äkki on ka meie klassis leiutajaid, kes tahavad osaleda toredal võistlusel.
Alanud on 2009. aasta noorte leiutajate konkurss ,,Hoiame kokku".
Tähtaeg: 30. oktoober 2009
Auhinnafond: 150 000 krooni, pärjatud saavad parimad õpilased, juhendajad ja koolid
Teema: ,,Hoiame kokku"
Osalejad: Kõik leiutamishuvilised 1.-12. klassini
Selle aasta noorte leiutajate konkursi teemaks on "Hoiame kokku".
Lase fantaasial lennata ja mõtle välja, kuidas saaksid midagi kokku hoida(näiteks elektrit, vett, aega) või kellegagi kokku hoida. Samuti on oodatud kõik ideed, kuidas hoida asju laiali pudenemast, näiteks joogikõrsi, pliiatseid või kirjaklambreid.
Kingitused parimatele leiutajatele on suured, sest kokku jagame auhindu150 000 krooni eest, sh parimatele koolidele ja juhendajatele
* Konkursitöö peab lahendama Sinu jaoks olulist probleemi. Tähtis ei ole väljapakutava leiutise keerukus, vaid selle uudsus, vanematel osalejatel ka teostatavus;
* Sa võid esitada kuni kolm tööd;
* Konkursitöö võid esitada kas üksi või kuni 5liikmelise meeskonnaga;
* Konkursile võid esitada ka teistel võistlustel osalenud töid, kuid töö peab olema valminud viimase aasta jooksul;
* Konkurss toimub kolmes vanuserühmas: 1.-4. klass, 5.-9. klass ja 10.-12. klass.Täpsem info aadressil www.archimedes.ee/leiutaja
Nõuded tööle
* 1.-4. klassi õpilastelt ootame konkursile joonistusi koos kirjeldustega, kuidas õpilase leiutis aitab kokku hoida;
* 4.-9. klassi õpilastelt ootame konkursile joonistusi või jooniseid koos kirjeldusega, kellele leiutis on mõeldud ja kuidas see töötab;
* 10.-12. klassi õpilastelt ootame jooniseid koos detailse kirjeldusega, kuidas leiutis töötab ja kellele see mõeldud on. Leiutis peab olema teostatav ja sel peab olema praktiline väljund;
* konkursitööd tuleb pealkirjastada;
* kõigile konkursitöödele tuleb märkida osaleja ees- ja perekonnanimi
Alanud on 2009. aasta noorte leiutajate konkurss ,,Hoiame kokku".
Tähtaeg: 30. oktoober 2009
Auhinnafond: 150 000 krooni, pärjatud saavad parimad õpilased, juhendajad ja koolid
Teema: ,,Hoiame kokku"
Osalejad: Kõik leiutamishuvilised 1.-12. klassini
Selle aasta noorte leiutajate konkursi teemaks on "Hoiame kokku".
Lase fantaasial lennata ja mõtle välja, kuidas saaksid midagi kokku hoida(näiteks elektrit, vett, aega) või kellegagi kokku hoida. Samuti on oodatud kõik ideed, kuidas hoida asju laiali pudenemast, näiteks joogikõrsi, pliiatseid või kirjaklambreid.
Kingitused parimatele leiutajatele on suured, sest kokku jagame auhindu150 000 krooni eest, sh parimatele koolidele ja juhendajatele
* Konkursitöö peab lahendama Sinu jaoks olulist probleemi. Tähtis ei ole väljapakutava leiutise keerukus, vaid selle uudsus, vanematel osalejatel ka teostatavus;
* Sa võid esitada kuni kolm tööd;
* Konkursitöö võid esitada kas üksi või kuni 5liikmelise meeskonnaga;
* Konkursile võid esitada ka teistel võistlustel osalenud töid, kuid töö peab olema valminud viimase aasta jooksul;
* Konkurss toimub kolmes vanuserühmas: 1.-4. klass, 5.-9. klass ja 10.-12. klass.Täpsem info aadressil www.archimedes.ee/leiutaja
Nõuded tööle
* 1.-4. klassi õpilastelt ootame konkursile joonistusi koos kirjeldustega, kuidas õpilase leiutis aitab kokku hoida;
* 4.-9. klassi õpilastelt ootame konkursile joonistusi või jooniseid koos kirjeldusega, kellele leiutis on mõeldud ja kuidas see töötab;
* 10.-12. klassi õpilastelt ootame jooniseid koos detailse kirjeldusega, kuidas leiutis töötab ja kellele see mõeldud on. Leiutis peab olema teostatav ja sel peab olema praktiline väljund;
* konkursitööd tuleb pealkirjastada;
* kõigile konkursitöödele tuleb märkida osaleja ees- ja perekonnanimi
2009-10-08
Katrin Saks: Vanemate masendav ükskõiksus?
Traagiline lugu mitmekümnest poisist, kes on langenud internetiahistaja küüsi, sunnib jälle tõsiselt küsima, mida saaksime teha, et sellised lood enam ei korduks? Kas ja kuidas saaksime paremini kaitsta lapsi virtuaalses maailmas? Vanematena peame me täiesti loomulikuks teatud piirangute seadmist, puudutagu see meie võsukeste liikumist, mänge, vahel ka suhtluspartnereid.
Teisiti on lugu aga arvutimaailmaga, kus lapsed omapäi seiklevad, vahel põgenedes just nendest samadest piirangutest. Tegelikult ei aima internetiseikluste ohtlikkust lapsed ega sageli ka vanemad, kelle kogemused piirduvad uudisteportaali või pangaülekannetega. Ja siis ühel hetkel võivad need kaks paralleelset maailma valusalt lõikuda, virtuaalsest mängust saab päriselu ja maksta selle eest tuleb täiega. ETV Pealtnägija lugu „hispaanlase“ nimelisest internetiahistajast tõi meieni selliste mängude väga kurvad tagajärjed ning sellegi, kui soodsa keskkonna me taoliseks kuritegevuseks oleme suutnud Eestis luua.
Mida siis teha?
Üks võimalus on kasutada enam piiranguid, filtreid, jälgimissüsteeme, mis Eestis on preagu väga vähe levinud. Teine, ja ilmselt efektiivsem võimalus on õpetada „liikluseeskirju“. Praegu liiguvad meie lapsed internetis juskui väiksed ratturid suurte rekkade vahel Tallinn-Tartu maanteel, seejuures ilma kiivrita. Muuseas, kui veel mõni aeg tagasi olime Euroopas esirinnas laste liiklusõnnetuste poolest, siis nüüd on hakanud asi paranema. Aga selleks on ka kõvasti vaeva nähtud, kui meenutada kõiki neid kampaaniaid. Sama tuleks teha ka internetis liiklemiseks. Ainult et siin peab alustama õpetajate ja vanemate õpetamisest, sest vaatama, et meil on nii laste kui vanemate internetikasutus üks kõrgemaid Euroopa Liidus, näitavad uuringud, et enamus ei taju internetimaailma ohte.
Või on meie lapsevanemad lihtsalt hoolimatud? Eurobaromeetri küsitluse andmetel on vaid 39% Eesti vanematest kas „väga mures“ või „mures“, et nende laps võib langeda internetis ahistamise ohvriks, samas kui EL keskmise on 60%. Vaid kolmandik vanematest on mures, et laps võib sattuda teiste kiusamise ohvriks (EL keskmine 54%). Tähelepanuväärne on seegi, et samal ajal kui näiteks meie põhjanaabritest on 98% keelanud oma lastel välja anda isikuandmeid, siis Eestis on see protsent vaid 77%. Kas tõesti teised ei taha oma lapsi kaitsta?
Pigem siiski näitavad need numbrid seni tegemata tööd, et teadvustada interneti tohutute võimaluste kõrval, mis meie elu lihtsamaks ja lõbusamaks teevad, ka sellega kaasneda võivat kurja. Eesti Lastekaitse Liit valmistabki praegu ette koostöös erinevate partneritega suuremat teavitus- ja koolitusprojekti, aga ka võimaluste loomist, et rikkumistest oleks lihtne teatada. See oleks üks osa suurest Euroopa Liidu internetiturvalise projektist, kuhu kõik head ideed on teretulnud. Aga see eeldab ka seda, et ärkaksime oma ükskõiksusest. Paraku on eestlastele täna iseloomulik soov mitte sekkuda.
Näiteks kui enamus EL vanematest (92%) oleks valmis politseid informeerima ebaseaduslikust sisust internetis, siis Eestis ja Lätis on selliseid vanemaid vaid alla poole. Paraku nii maailma ei paranda, ei päris ega ka virtuaalset
Teisiti on lugu aga arvutimaailmaga, kus lapsed omapäi seiklevad, vahel põgenedes just nendest samadest piirangutest. Tegelikult ei aima internetiseikluste ohtlikkust lapsed ega sageli ka vanemad, kelle kogemused piirduvad uudisteportaali või pangaülekannetega. Ja siis ühel hetkel võivad need kaks paralleelset maailma valusalt lõikuda, virtuaalsest mängust saab päriselu ja maksta selle eest tuleb täiega. ETV Pealtnägija lugu „hispaanlase“ nimelisest internetiahistajast tõi meieni selliste mängude väga kurvad tagajärjed ning sellegi, kui soodsa keskkonna me taoliseks kuritegevuseks oleme suutnud Eestis luua.
Mida siis teha?
Üks võimalus on kasutada enam piiranguid, filtreid, jälgimissüsteeme, mis Eestis on preagu väga vähe levinud. Teine, ja ilmselt efektiivsem võimalus on õpetada „liikluseeskirju“. Praegu liiguvad meie lapsed internetis juskui väiksed ratturid suurte rekkade vahel Tallinn-Tartu maanteel, seejuures ilma kiivrita. Muuseas, kui veel mõni aeg tagasi olime Euroopas esirinnas laste liiklusõnnetuste poolest, siis nüüd on hakanud asi paranema. Aga selleks on ka kõvasti vaeva nähtud, kui meenutada kõiki neid kampaaniaid. Sama tuleks teha ka internetis liiklemiseks. Ainult et siin peab alustama õpetajate ja vanemate õpetamisest, sest vaatama, et meil on nii laste kui vanemate internetikasutus üks kõrgemaid Euroopa Liidus, näitavad uuringud, et enamus ei taju internetimaailma ohte.
Või on meie lapsevanemad lihtsalt hoolimatud? Eurobaromeetri küsitluse andmetel on vaid 39% Eesti vanematest kas „väga mures“ või „mures“, et nende laps võib langeda internetis ahistamise ohvriks, samas kui EL keskmise on 60%. Vaid kolmandik vanematest on mures, et laps võib sattuda teiste kiusamise ohvriks (EL keskmine 54%). Tähelepanuväärne on seegi, et samal ajal kui näiteks meie põhjanaabritest on 98% keelanud oma lastel välja anda isikuandmeid, siis Eestis on see protsent vaid 77%. Kas tõesti teised ei taha oma lapsi kaitsta?
Pigem siiski näitavad need numbrid seni tegemata tööd, et teadvustada interneti tohutute võimaluste kõrval, mis meie elu lihtsamaks ja lõbusamaks teevad, ka sellega kaasneda võivat kurja. Eesti Lastekaitse Liit valmistabki praegu ette koostöös erinevate partneritega suuremat teavitus- ja koolitusprojekti, aga ka võimaluste loomist, et rikkumistest oleks lihtne teatada. See oleks üks osa suurest Euroopa Liidu internetiturvalise projektist, kuhu kõik head ideed on teretulnud. Aga see eeldab ka seda, et ärkaksime oma ükskõiksusest. Paraku on eestlastele täna iseloomulik soov mitte sekkuda.
Näiteks kui enamus EL vanematest (92%) oleks valmis politseid informeerima ebaseaduslikust sisust internetis, siis Eestis ja Lätis on selliseid vanemaid vaid alla poole. Paraku nii maailma ei paranda, ei päris ega ka virtuaalset
2009-10-07
Tuuline päev Viru rabas
Täna käisime klassiga Viru rabas õppekäigul. Saime teada palju tarkusi: kuidas tekivad sood, missugused taimed rabas kasvavad, mis on laugas, mis älves jne jne. Infot oli palju. Loodan, et päris palju jäi ka meelde, sest meie noored õpetajad keskkonnaametist kordasid ja tuletasid õpitut pidevalt meelde. Nii korrates ja meenutades kinnistuvad teadmised. Lapsed olid tublid. Saime kiita tubli käitumise, hea kuulamisoskuse ja meeldejätmise eest. Koduseks ülesandeks on täita tööleht täna õpitu põhjal.
Võib öelda, et ilm siiski soosis meid, sest vähemalt lubatud lörts ja vihm meieni ei jõudnud. Täname Ilmataati, et ta meid hoidis. Jõudsime kuivana koju. Mõnel lapsel oli pisut külm, sest õhutemperatuur oli küllaltki madal. Tuul oli päris tugev. Riietus pidi tõesti olema tuulekindel ja soe.
Mõõtsime lauka vee temperatuuri - 8 kraadi veepinnal, pisut sügavamal peaaegu 9 kraadi Celsiuse järgi.
Loodan, et lastel oli põnev ja hariv retk.
Tore, et Laurita isa sai meiega kaasa tulla.
Kohe algab matk. Meie sõbralik ja tore matkaseltskond
Tutvumisring
Mis oli selle habet meenutava sambliku nimi? Seda mäletab kindlasti iga laps.
Kuulame hoolega.
VärviiluPildid kaunist rabamaastikust
2009-10-06
Tänu ja tunnustus lastele ja nende vanematele
Reedesed õpetajad-abituriendid kiitsid lapsi. Tublid! Tänan vanemaid, kes on nii hea käitumisega lapsed kasvatanud. Laps on kodu peegel.
Linnuses astronoomiatunnis
Täna käisime Rakvere linnuses loengut Päikesesüsteemist kuulamas. Infot oli väga palju. Mõne lapse väsitas see kohe täiesti ära. All on viktoriin, mis lahenda kodus ja too kooli õpetaja kätte.
VIKTORIIN
1. Mis on pildil?
2. Mis on pildil?
3. Mis planeet?
4. Mis planeet?
5. Mis on pildil kujutatud?
6. Mis planeet?
Kes näeb pildil juba tähtedest und?Lahenda viktoriin kodus. Kasuta kõiki käepäraseid abivahendeid. Too vastused kooli õpetaja kätte.
Tellimine:
Postitused (Atom)
