Koolitöö on tõsine töö

Uus nädal on poole peale jõudnud unustamiste tähe all. Väga kurvaks teeb, kui 23-st lapsest seitsmel oli õpimapp veel teisipäeval esitamata. Tähtaeg oli reede ja aega üks nädal. Armsad vanemad! Siit üleskutse teile! Aidake ikka lastel tähtaegadest kinni pidada. Pool aastat koolis pole neist kindlasti iseseisvaid õppureid teinud. Algklassilast tuleb iga päev kontrollida. See on ka üks suhtlemise võimalusi kodus. Viimasel ajal on lapsed hakanud palju asju koju unustama või on kodune töö tegemata, päevikusse on ülesanne märgitud. Oleme rääkinud, kuidas saaks nii, et midagi vajalikku koju ei jääks. Koduste ülesannete täitmist ja kooliasju tuleb õhtul kontrollida, teist korda igaks juhuks veel hommikul ja hea oleks, kui emal-isal oleks aega pilk peale heita. Siis vist ei unune midagi koju. Igal hommikul peavad pliiatsid olema teritatud. Aga viimasel ajal võtab pliiatsite teritamine tunnis palju aega.
Olen täheldanud, et mõnedel õpilastel on käekiri väga lohakaks läinud. Vaatlesin õpimappe ja leidsin sealt korralikke käekirju, mis nüüd on asendunud hoopis kehvematega. Saan aru, et suvised energiavarud on nüüd otsakorral. Seetõttu peab jälgima laste uneaja pikkust (vähemalt 9-10 tundi), et laps saaks värsket õhku ja tervislikku vitamiinirohket toitu.
Selleks et kooliellu sulandumine pärast haigust oleks lihtsam, võiks laps enne kooli naasmist uurida, kui kaugele on õppimisega jõutud ja ka natuke kodus teha harjutusi ja ülesandeid. Teavet selle kohta saab e-koolist või sõpradelt.

Tuletan meelde, et juturaamatuid peab lugema. Ärge unustage ka neid lugemispäevikusse kandmast. Enne vaheajale minekut tahan neid näha.

Matemaatikas alustasime üleminekuga liitmist 20 piires. See on algul mõnele lapsele ikka päris raske. Peaasi on, et laps teab reeglit ja oskab sellele vastavalt ka toimida. Harjutasime seda tunnis ka nööpidega. Neil lastel, kellel arvutamine sõltub veel näppudest, on nüüd raskem.

Kirjutan seda seepärast, et lastel on muretu lapsepõlv ja koolist lahkudes kipuvad kohustused ja murekesed ununema. Koolis on hea ja mõnus käia, kui kohustused ja ülesanded on täidetud.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva

Eile käisime Linnakodaniku Majamuuseumis, kus tore muuseumiõpetaja Mirjam tutvustas meile elu Eesti Vabariigi algaastail. Kõik lapsed said vanaaegse kohviveskiga kohvi jahvatada. Mõistatasime, mida võisid eelmise sajandi algul pereemad poest osta. Turukotiks polnud sel ajal mitte kilekott vaid korv. Enamus toiduaineid oli pakendatud plekk-karbikestesse. Lutsukomme nimetati monpansjeedeks. Katsime sünnipäevalaua vanaaegsete nõudega. Mirjam tegi lastele ka väikese viktoriini Eesti Vabariigi kohta. Lapsed olid tublid ja said auhinnaks igaüks ühe monpansjee. Mõned tüdrukud vaatasid seda kartlikult, arvates, et komm on peaaegu sada aastat vana. Komm oli värske ja hästi maitsev. Lapsed arvasid, et eesti rahvuskala võiks olla kuldkalake. Lõpuks joonistas iga laps kaardi, kirjutas aadressi peale ja loodetavasti on kaart tervitustega juba kodudesse jõudnud. Arvan, et enamusele lastest oli see esimene kord ise kaarti saata.

Täna toimus koolis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus laulsime hümni, kuulasime direktori kõnet ja vaatasime näidendit "Vigased pruudid", milles mängisid ainult poisid. Näidend oli hästi vahva ja humoorikas. Kiidan 1.t klassi lapsi, sest kõigil on hümn peas.
Klassis rääkisime talvisest kodumaast, meie riigi naabritest ja isamaast ning emakeelest. Õppisime kirjutama V-tähte. Vabariik algab ju V-tähega.

4. aprillil sõidame Tallinnasse Nukuteatrisse vaatama "Võluflööti". Kui Cristiine ema saab TV3-ga kokkuleppele, siis läheme ka sinna ekskursioonile.

Sisukaid puhkepäevi kõigile!

Head sea-aastat!

Täna algas sea-aasta, seetõttu meisterdasime kunstitunnis papptaldrikust sea maski. Täitsa vahvad tulid.

Järgmisel neljapaeval, 22. veebruaril läheme Linnakodaniku Majamuuseumisse Eesti Vabariigi teemalisse tundi. See algab kell 8.30. Iga pere nüüd arutab, kas laps tuleb kell 8.00 kooli ja läheb sealt õpetajaga Pikale tänavale muuseumisse või toovad vanemad ta 8.30-ks otse muuseumisse. Tagasi tuleme kõik koos. Selles tunnis valmistavad lapsed kaardi koju saatmiseks. Palun saata teisipäevaks täpne aadress koos indeksiga kooli.

Teguderohke päev

Täna oli sõbrapäev - tore päev, et tähtsustada oma sõpru. Lapsed olid hommikust peale elevil. Kell kaheksa läksime aulasse, kus tervitasime sõpru, õppisime Eesti Vabariiki tundma ja mängisime paar laulumängu. Klassis jätkasime pidu. Mõtlesime vastuseid veidratele küsimustele. Nutikaim oli Robin. Küsimused olid sellised:
Milline tilk ei tilgu?
Millist nina ei ole vaja nuusata?
Milline kabi ei vaja rautamist?
Milline põlv ei saa kukkudes haiget?
Milline peet pole söödav?
Milline padi võib torkida?
Millist vaipa ei saa tuppa tuua?
Millist redelit mööda ei saa ronida?
Millist mütsi ei saa pähe panna?
Isad-emad, nuputage ka!
Seejärel mängisime "Pikka nina" ja "Vanaisa vanad püksid". Lõpuks tantsisime bugit.

Kolmanda tunni ajal õppisime eesti keelt. Mõtestasime lahti vanasõnu sõprusest:
Ütle, kes on su sõber ja ma ütlen, kes oled sina.
Parem üks vana sõber kui kaks uut.
Õige sõber kaalub rohkem kui kuld.
Veel mõtlesime, kuidas sõpra lohutada ja õppisime, et nimed kirjutame suure algustähega. Lapsed rääkisid, missugused on nende parimad sõbrad. Homseks jäi jutustada oma sõbrast.

Matemaatikas ikka arvutame usinalt. Harjutame peastarvutamist lootuses, et kunagi vastused näppudelt ka pähe kinni jäävad.

Sõbrapäev

14. veebruar on sõbrapäev, mida meie koolis ka aktiivselt tähistatakse. 8.00 on esimeste klasside kokkusaamine, kus iga klass esitab tervituse sõpradele. Meie laulame kaks laulu, mida ka aabitsapeol laulsime. Siis toimub veel Eesti Vabariigi teemaline viktoriin. Siis läheme klassi ja mängime ning tantsime veidi koos sõpradega.
Homme inimeseõpetusetunnis hakkame viktoriiniks valmistuma. Koostasin väikese õppematerjali, mida palun vanematel kodus koos lastega korrata, siis jääb paremini meelde. Kui mõni lapsevanem arvab, et on veel midagi olulist Eesti Vabariigi kohta, siis võib seda ka lapsele õpetada. Kunstiõpetuses teeme pildil näha oleva lõbusa "sõbrasüdame".
Kolmapäevaks võiksid lapsed sõpradele kaarte valmistada. Klassis on postkast, kuhu saab need panna ja hiljem saavad sõbrad kaardi kätte.
15. veebr kell 10.00 on koolis teatrietendus "Juku lood".

Külm kimbutab

Tänane hommik üllatas meid päris krõbeda külmaga. Lapsed ei pea kooli tulema, kui temperatuur on alla -20 kraadi. Kehaline kasvatus ei toimu õues, kui kraadiklaas on langenud -10-ni.
Tänases klassijuhatajatunnis vaatasime multifilmi "Rentslipiraadid", mille tõin kunagi kaasa Saksamaalt täienduskursustelt. Jaotasime klassi kolmeks rühmaks, iga rühm sai filmi vaatamiseks ülesande, mis kohustas olema väga tähelepanelik. Lapsed said ülesandega hakkama. Homses kunstitunnis püüame joonistada neid kummalisi tegelasi.
Matemaatikas kordame õpitut. Murelikuks teeb peastarvutamine. On õpilasi, kes peavad kaua mõtlema või oskavad vastust anda ainult siis, kui on sõrmedel arvutanud.
Eilseks inimeseõpetuse tunniks tõid lapsed kaasa mõne tööriista, millega nad on tööd teinud. Poistel olid põhiliselt haamrid kaasas. Aga olid ka mutrivõti ja kruvikeeraja. Tüdrukutel olid kaasas kudumisvardad, heegelnõel, taignarull, piparkoogivormid. Kõik, kellel oli tööriist kaasa, said kiituse. Unustajad jäid ilma.

Veebruarikuu sünnipäevalapsed

NELE_TRIIN BERMAN - 12.veebruar
KEVIN GREGOR HARGEL - 20. veebruar
MIHKEL HOLZMANN - 22. veebruar
CRISTOPHER ROGOTOVSKI - 22. veebruar
EVELI VISSOR - 27.veebruar

PALJU-PALJU ÕNNE!

Kaks pilti kooli talvekontserdilt

Pilte aabitsapeolt

Mõned teated ja tähelepanekud

Esmaspäeval tööd ei tee, ütles rott Ruudi salmike. Loodetavasti ei võtnud keegi seda tõena.
Koolitarkused lähevad samm-sammult raskemaks ja nende omandamine nõuab suuremat tähelepanu. Nädalavahetusel parandasin matemaatika tööd nr 10 ja avastasin rea lapsi, kes ei suuda kaasa mõelda ja tähele panna või siis vajavad rohkem harjutamist ja treeningut. Nüüd tuleb üha enam esile ka raamatute lugemise tähtsus. Raamatute lugemine aitab loetust aru saada, laiendab laste sõnavara ja aitab õigekirjale kaasa.
Täna alustasime lugemispäeviku täitmist. Lugesin lastele ette Lehte Hainsalu raamatu "10 kooki". Seejärel kirjutasime autori nime ja raamatu pealkirja A4 lehele ning laps joonistab raamatu sisule vastava pildi. Järgmiseks esmaspäevaks tuleb osta kiirköitja ja esimene leht vahele panna ning õpetajale näha tuua. Edaspidi hakkabki õpilane kõiki loetud raamatuid lugemispäevikusse kandma(autor, pealkiri, pilt). Joonistusploki lehed on liiga paksud. Miks kiirköitja? Seepärast, et siis saab õpilane ühe autori raamatud järjestikku panna või leides mõne lastekirjaniku kohta huvitava artikli ajalehest või internetist, panna tema kirjutatud raamatututvustuse juurde. Lugemispäevikut saab nii 4 aastat edukalt pidada.
Täna loetud raamatus oli hästi palju huvitavaid sõnu: kottlohinal, tuvihall, tõngus, sõitlema, pruukost, klantsima jne. See raamat on lahe raamat, mis räägib lahkest ja heasüdamlikust Tiiust.
Käekiri peab olema korralik. Kodus tasub tähelepanu pöörata ka kirjutamisasendile, vasak käsi hoiab ikka vihikut, mitte ei toeta pead. Selg olgu sirge.

9. veebruaril on Lembit Saarsalu ja Olav Ehala meie koolis lapsi muusikaliselt harimas.

Aabitsapeo pildid

Nüüd me mängime, nüüd me laulame:

Laul tuleb südamest:

Laul teeb meele rõõmsaks:

Tereviisor: