Neljapäeval käisime Nordea pangas, kus räägiti, miks raha vaja on, kui vana on raha. Näidati erinevate riikide rahatähti. Räägiti raha kokkuhoiust ja sellest, et Nordea pangast saad isegi oma pildiga pangakaardi tellida.
2009-10-24
Nordea pank
Neljapäeval käisime Nordea pangas, kus räägiti, miks raha vaja on, kui vana on raha. Näidati erinevate riikide rahatähti. Räägiti raha kokkuhoiust ja sellest, et Nordea pangast saad isegi oma pildiga pangakaardi tellida.
Viktoriin Edgar Valteri loomingust
Kas viitsid vaeva näha ja osaleda viktoriinis? Koledal sügispäeval oleks päris tore veeta aega raamatukogus ja tutvuda E. Valteri loominguga.
Osalema on oodatud KLASSID, sobib I ja II kooliastmele.
Peaauhinnaks päev Pokumaal, mis sisaldab klassile valitud külastusprogrammi, Pokukoja külastuspileteid ja kerget einet Pokumaal 2010.a.
II koht-Pokukoja külastuspiletid ja maja tutvustus 2010.a. klassile
III koht- giiditeenus 2010.a. klassile
Lisaks loosime kõigi osalejate vahel välja 5 komplekti meenekotikesi ja 5 pokukalendri tähtpäevade kaardikomplekti
Tähtaeg muinasjutuvestmise päev, 14. november, võitjad teatame novembri viimasel nädalal.
Vastused võib saata posti teel Pokumaa SA aadressile või e-posti teel, lisades kindlasti andmed kooli, klassi ja osalenud laste arvu kohta, samuti juhendaja kontakttelefoni ja e-posti aadressi.
VIKTORIINIKÜSIMUSED:
1.Mis oli isand Tuutu eesnimi?
2. Kellest tegi lohe Justus kuningriigi postiljonid?
3. Kui vana oli Kratu?
4. Millise nimega kuningriigis elas printsess Minminni?
5. Kellega võitlesid kratid oma maa pärast?
6. Kui pikad on maa-alused?
7. Millal on lohed tuleohtlikud?
8. Mida armastas isand Tuutu kogu aeg juua?
9. Missugune oli Iika võlusõna?
10. Kus elasid isand Kikertokk ja Nipinäpp?
11. Missuguse lõhnaga lõhnaõli oleks printsess Miniminni endale soovinud?
12. Milleks moondas Iika vajaduse korral oma lennuluua?
13. Kes on kuusekooregraafika meistrid?
14. Kelle võlus Nipinäpp karule seltsiks?
15. Mis olid Kummi õe ja vanaema nimed?
16. Kust päästis Iika talutüdruku Naata?
17. Millise nimetuse andis Kummi oma esimesele maalile?
18. Kuidas oli Punnpaabu suguharu ülemnõi nimi?
19. „Kasvab ja kasvab ning võtab äkki kätte ja hakkab tüvest lapikuks minema ja laiemaks minema. Säärase lapiku moega on ta umbes meetri jagu ja kasvab siis jälle edasi ümmarguse tüvena“? Mis puu see oli?
20. Millist lindu nimetas Nipinäpp kuningaskalastajaks?
21. Mis taime on Edgar Valter nimetanud kübaralilleks?
22. Mis linnast oli pärit Kummi vanaema?
23. Kes ehmatas autoröövleid kunstnik Kukkeli autost?
24. Mis keeltesse on tõlgitud Pokuraamat?
25. Mis keelde on tõlgitud Metsa pühapäev?
2009-10-22
Artikkel Õpetajate Lehest
Autor: Aare Külaots, Paikuse põhikooli direktor
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda, osalema õppetöös jne. Aga kui õpilane seda ei tee, kuidas teda siis mõjutada? Minister Tõnis Lukas reklaamis enne õppeaasta algust „uusi mõjutusvahendeid”: pärast tunde jätmine, lapsevanema informeerimine, pikapäevarühma suunamine. Kõik need võtted on juba kasutusel ja mõjuvad harva. Töötavad ka alaealiste komisjonid, kelle põhiline mõjutusvahend on hoiatus. Kui nooruk nõus on, võib määrata ühiskondlikult kasulikku tööd… Jäävad veel erikoolid, kuhu saab saata kohtuotsuse alusel. Olen nõus hiljutise kohtuotsusega, millega ei lubatud Tapa erikooli saata 11 kuritegu sooritanud 12-aastast poissi. Sellist noort ei saa panna kokku 16–17-aastaste kogenud õigusrikkujatega. Aga kus on tema koht? Haridusminister on kinnitanud tegevuskava, mis keskendub noorte käitumishäirete varajasele märkamisele ja kiirele sekkumisele, kavas on ka erikoolide arendamine. Muuhulgas kavatsetakse suunata lapsi erikoolidesse vastavalt rikkumiste raskusastmele. See süsteem ju töötas. Oli Puiatu, kust suunati vajadusel Sindi erikutsekooli ja „parimad” lõpetasid Viljandi noortevanglas. Nüüd on need kõik suletud. Planeeritakse täiesti uut erikooli mõne kutsekooli juures, et probleemsed lapsed saaksid koos haridusega omandada elukutse ja n-ö puhta tunnistuse ilma erikooli templita. Ka see on olnud – Sindi erikutsekoolis saadi ka kutse ja lõpetajatele anti Paikuse keskkooli tunnistus.Peeter Kreitzberg on öelnud, et meil on erikoolides lapsi 120 ringis, aga peaks olema 50–60, kui teiste maade proportsioone vaadata. Kahtlane on ennast võrrelda teiste riikidega, kui näiteks paljudes Inglise koolides on kord kõvem kui meie erikoolides. Kas meil ei jätku õpilasi nelja erikooli jaoks, kelle teeninduspiirkond langeks kokku politseiprefektuuride piirkondadega? Juba 30 aastat tagasi arutati vajadust luua erikool vaimselt mahajäänud õigusrikkujatele. Kus see on? Peaksime riigi tasandil selgeks tegema, kuhu tahame jõuda. Kas koolitulistamiseni? Või Rootsi näiteni – Göteborgi kohus määras 15-aastasele poisile koolis toimunud grupiviisilise vägistamise eest 30 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.Õnneks on Eestiski hakatud mõistma, et ema lastega ei pea põgenema agressiivse isa eest, vaid isoleerida tuleb vägivallatseja. Koolis kipub olema vastupidi: ühe hüperaktiivse või kasvatamatu õpilase eest peavad „põgenema” õpetaja, komisjonid, lõpuks direktor ja lapsevanem ise ka, ning lapsel jääb õigust ülegi. Kaasaval haridusel on palju häid külgi, kuid ei tasu unustada: tilk tõrva rikub terve meepoti.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda, osalema õppetöös jne. Aga kui õpilane seda ei tee, kuidas teda siis mõjutada? Minister Tõnis Lukas reklaamis enne õppeaasta algust „uusi mõjutusvahendeid”: pärast tunde jätmine, lapsevanema informeerimine, pikapäevarühma suunamine. Kõik need võtted on juba kasutusel ja mõjuvad harva. Töötavad ka alaealiste komisjonid, kelle põhiline mõjutusvahend on hoiatus. Kui nooruk nõus on, võib määrata ühiskondlikult kasulikku tööd… Jäävad veel erikoolid, kuhu saab saata kohtuotsuse alusel. Olen nõus hiljutise kohtuotsusega, millega ei lubatud Tapa erikooli saata 11 kuritegu sooritanud 12-aastast poissi. Sellist noort ei saa panna kokku 16–17-aastaste kogenud õigusrikkujatega. Aga kus on tema koht? Haridusminister on kinnitanud tegevuskava, mis keskendub noorte käitumishäirete varajasele märkamisele ja kiirele sekkumisele, kavas on ka erikoolide arendamine. Muuhulgas kavatsetakse suunata lapsi erikoolidesse vastavalt rikkumiste raskusastmele. See süsteem ju töötas. Oli Puiatu, kust suunati vajadusel Sindi erikutsekooli ja „parimad” lõpetasid Viljandi noortevanglas. Nüüd on need kõik suletud. Planeeritakse täiesti uut erikooli mõne kutsekooli juures, et probleemsed lapsed saaksid koos haridusega omandada elukutse ja n-ö puhta tunnistuse ilma erikooli templita. Ka see on olnud – Sindi erikutsekoolis saadi ka kutse ja lõpetajatele anti Paikuse keskkooli tunnistus.Peeter Kreitzberg on öelnud, et meil on erikoolides lapsi 120 ringis, aga peaks olema 50–60, kui teiste maade proportsioone vaadata. Kahtlane on ennast võrrelda teiste riikidega, kui näiteks paljudes Inglise koolides on kord kõvem kui meie erikoolides. Kas meil ei jätku õpilasi nelja erikooli jaoks, kelle teeninduspiirkond langeks kokku politseiprefektuuride piirkondadega? Juba 30 aastat tagasi arutati vajadust luua erikool vaimselt mahajäänud õigusrikkujatele. Kus see on? Peaksime riigi tasandil selgeks tegema, kuhu tahame jõuda. Kas koolitulistamiseni? Või Rootsi näiteni – Göteborgi kohus määras 15-aastasele poisile koolis toimunud grupiviisilise vägistamise eest 30 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.Õnneks on Eestiski hakatud mõistma, et ema lastega ei pea põgenema agressiivse isa eest, vaid isoleerida tuleb vägivallatseja. Koolis kipub olema vastupidi: ühe hüperaktiivse või kasvatamatu õpilase eest peavad „põgenema” õpetaja, komisjonid, lõpuks direktor ja lapsevanem ise ka, ning lapsel jääb õigust ülegi. Kaasaval haridusel on palju häid külgi, kuid ei tasu unustada: tilk tõrva rikub terve meepoti.
2009-10-21
Muudatustest õppetöös
Vastavalt Rakvere linnavalitsuse otsusele (20.10.2009) lõpetatakse II veerandi õppetöö Rakvere Reaalgümnaasiumis 18. detsembril 2009. a.
Seejuures korraldatakse õppetegevus järgmiselt:
1) 21. detsembri tunnid viiakse läbi laupäeval, 24. oktoobril;
2) 22. detsembri tunnid viiakse läbi III veerandil erigraafiku alusel lähtuvalt klasside ja aineõpetajate kokkuleppest;
3) 23. detsembri tunnid viiakse läbi II veerandil erigraafiku alusel lähtuvalt klasside ja aineõpetajate kokkuleppest.
Laupäeval, 24. oktoobril toimuvad esmaspäevased tunnid järgmise graafiku järgi:
1. 8.00 - 8.35
2. 8.45 - 9.20
3. 9.30 - 10.05
4. 10.15 - 10.50
5. 11.00 - 11.35
6. 11.45 - 12.20
7. 12.30 - 13.05
8. 13.15 - 13.50
Toitlustamist sel päeval ei toimu, põhikooli õpilased saavad näksimiseks šokolaadi.
Seejuures korraldatakse õppetegevus järgmiselt:
1) 21. detsembri tunnid viiakse läbi laupäeval, 24. oktoobril;
2) 22. detsembri tunnid viiakse läbi III veerandil erigraafiku alusel lähtuvalt klasside ja aineõpetajate kokkuleppest;
3) 23. detsembri tunnid viiakse läbi II veerandil erigraafiku alusel lähtuvalt klasside ja aineõpetajate kokkuleppest.
Laupäeval, 24. oktoobril toimuvad esmaspäevased tunnid järgmise graafiku järgi:
1. 8.00 - 8.35
2. 8.45 - 9.20
3. 9.30 - 10.05
4. 10.15 - 10.50
5. 11.00 - 11.35
6. 11.45 - 12.20
7. 12.30 - 13.05
8. 13.15 - 13.50
Toitlustamist sel päeval ei toimu, põhikooli õpilased saavad näksimiseks šokolaadi.
Konkursside sadu
Haara fotokas, sest käima läks
FOTOKONKURSS „LUGEMISE MÕNU“!
2010. aasta on kuulutatud Eestimaal lugemisaastaks. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu otsustas asjaga juba varakult pihta hakata ja soovib lugemisaasta ettevõtmiste reklaamimiseks kasutada põnevaid pilte lugejatest koos raamatuga ja jäädvustada mõnusaid lugemishetki lugemisaasta rändnäitusel eksponeerimiseks. Seepärast toimub 20. oktoobrist – 30. novembrini 2009.a. fotokonkurss lastele ja noortele teemal „Lugemise mõnu“.
Osalema oodatakse 1. - 12. klasside õpilasi.
Näpunäiteid osalejatele:
· Võistlusfotol peaks olema KEEGI RAAMATUT LUGEMAS.
· Lugemishetki võid tabada nii kodus, koolis, raamatukogus, raamatupoes kui mujalgi. Lugemissituatsioone võib ka ise lavastada.
· Foto võiks kujutada põnevaid lugemiskohti ja -asendeid, mõnusat olemist koos raamatuga ja kui raamatu kaas on pildil nähtav, siis on ühtlasi tegu ka hea raamatu reklaamiga.
· Mõtle oma pildile ka nutikas pealkiri.
· Saada konkursile ikka enda tehtud pildid. Foto saatja vastutab esitatud fotode autorluse ning esitatud andmete õigsuse eest.
· Küsi pildile jäädvustatud isikult luba tema foto seadmiseks näitusele või kasutamiseks lugemisaasta reklaamides ja raamatukogu veebilehel.
Kuidas töid esitada?
· Konkursile võib saata nii mustvalgeid kui värvifotosid.
· Iga autor võib esitada kuni 5 võistlustööd.
· Fotod tuleb edastada digitaalselt, soovitava resolutsiooniga 2516 x 3570 pikslit, et pilti oleks võimalik välja trükkida suuruses A4 ehk 21,0 x 29,7 cm. Kui tabad huvitava lugemishetke oma mobiiltelefoniga ning ei tea pildi resolultsiooni, saada töö ikka võistlusele. Võib-olla saame seda kasutada väiksemas formaadis.
· Fotod võib edastada e-posti aadressil: noortekas@lvkrk.ee või toimetada andmekandjal aadressil: Lai 7, Rakvere, 44308 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakond.
· Fotodele tuleb juurde märkida pildi pealkiri ja võistleja kontaktandmed (nimi, vanus, kool, klass, telefon, võimalusel e-posti aadress).
Võistlustööde hindamisest ja auhindadest.
· Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust, emotsionaalsust, vaimukust ja head lugemishetke tabamist.
· Fotol kujutatu peab olema seotud lugemisega.
· Žürii hindab töid vanusegruppide kaupa ja valib välja parimad tööd rändnäitusel eksponeerimiseks.
· Žürii langetab otsuse 10. detsembriks 2009. Näituse avamine ja võitjate autasustamine toimub Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonnas 12. jaanuaril 2010. a.
Korraldaja õigused:
Lääne-Virumaa Keskraamatukogul on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud fotosid meediaväljaannetes, interneti kodulehekülgedel, trükistes ja raamatukoguga seotud avalikel üritustel. Konkursile laekunud fotosid ei tagastata.
Täiendavat infot saab telefonil 32 259 66.
TERAST SILMA LUGEMISHETKEDE TABAMISEKS!
FOTOKONKURSS „LUGEMISE MÕNU“!
2010. aasta on kuulutatud Eestimaal lugemisaastaks. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu otsustas asjaga juba varakult pihta hakata ja soovib lugemisaasta ettevõtmiste reklaamimiseks kasutada põnevaid pilte lugejatest koos raamatuga ja jäädvustada mõnusaid lugemishetki lugemisaasta rändnäitusel eksponeerimiseks. Seepärast toimub 20. oktoobrist – 30. novembrini 2009.a. fotokonkurss lastele ja noortele teemal „Lugemise mõnu“.
Osalema oodatakse 1. - 12. klasside õpilasi.
Näpunäiteid osalejatele:
· Võistlusfotol peaks olema KEEGI RAAMATUT LUGEMAS.
· Lugemishetki võid tabada nii kodus, koolis, raamatukogus, raamatupoes kui mujalgi. Lugemissituatsioone võib ka ise lavastada.
· Foto võiks kujutada põnevaid lugemiskohti ja -asendeid, mõnusat olemist koos raamatuga ja kui raamatu kaas on pildil nähtav, siis on ühtlasi tegu ka hea raamatu reklaamiga.
· Mõtle oma pildile ka nutikas pealkiri.
· Saada konkursile ikka enda tehtud pildid. Foto saatja vastutab esitatud fotode autorluse ning esitatud andmete õigsuse eest.
· Küsi pildile jäädvustatud isikult luba tema foto seadmiseks näitusele või kasutamiseks lugemisaasta reklaamides ja raamatukogu veebilehel.
Kuidas töid esitada?
· Konkursile võib saata nii mustvalgeid kui värvifotosid.
· Iga autor võib esitada kuni 5 võistlustööd.
· Fotod tuleb edastada digitaalselt, soovitava resolutsiooniga 2516 x 3570 pikslit, et pilti oleks võimalik välja trükkida suuruses A4 ehk 21,0 x 29,7 cm. Kui tabad huvitava lugemishetke oma mobiiltelefoniga ning ei tea pildi resolultsiooni, saada töö ikka võistlusele. Võib-olla saame seda kasutada väiksemas formaadis.
· Fotod võib edastada e-posti aadressil: noortekas@lvkrk.ee või toimetada andmekandjal aadressil: Lai 7, Rakvere, 44308 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakond.
· Fotodele tuleb juurde märkida pildi pealkiri ja võistleja kontaktandmed (nimi, vanus, kool, klass, telefon, võimalusel e-posti aadress).
Võistlustööde hindamisest ja auhindadest.
· Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust, emotsionaalsust, vaimukust ja head lugemishetke tabamist.
· Fotol kujutatu peab olema seotud lugemisega.
· Žürii hindab töid vanusegruppide kaupa ja valib välja parimad tööd rändnäitusel eksponeerimiseks.
· Žürii langetab otsuse 10. detsembriks 2009. Näituse avamine ja võitjate autasustamine toimub Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonnas 12. jaanuaril 2010. a.
Korraldaja õigused:
Lääne-Virumaa Keskraamatukogul on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud fotosid meediaväljaannetes, interneti kodulehekülgedel, trükistes ja raamatukoguga seotud avalikel üritustel. Konkursile laekunud fotosid ei tagastata.
Täiendavat infot saab telefonil 32 259 66.
TERAST SILMA LUGEMISHETKEDE TABAMISEKS!
Tellimine:
Postitused (Atom)
