Täna õppisime kella tundma. Selgus, et kõik lapsed ei tunne kella. Püüdsime näidata oma kellamudelil kella-aegu.Elektronkellad on küll kellade maailmas moodne asi, aga väidetavalt õpetavat tavalised osutitega kellad paremini ajas orienteeruma ja aega hindama.
Leidsin toreda muinasjutu kellast:
Elas kord kellakuningas. Ta valitses oma kellakuningriiki, kus elas 12 kellaalamat. Kuningas oli tõsine ja kahtlustav mees, sellepärast oli ta kogu aeg mures, kas ikka kõik tema alamad — numbrid — on kohal, ega keegi neist pole kuningriigist jalga lasknud.
Kuningal oli kaks truud abilist — osutid Tik ja Tak. Tik oli pikk, peenike ja kärme. Talle ei valmistanud mingit raskust ühe tunni jooksul läbi joosta kõik kuningriigi elanikud. Teener Tak oli aga lühike, paksuke ja aeglasevõitu. Tema käis majast majasse aeglaselt, raskelt hingates ning kulutas oma töö peale terve päeva ehk 12 tundi. Tik ja Tak said vahel kokku, kuid mitte kauaks. Tik kiirustas kuningale ette kandma, et kõik on korras, seepärast surus ta hetkeks Taki kätt ning tormas kiiresti lossi…
Kella tundmine on väga vajalik elus hakkama saamiseks. Lapsel peaks oma toas olema osutitega kell, see aitaks kella tundmisele kaasa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar